Sisukord

1. Sissejuhatus

Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei,  Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontroll, kohtud, Kaitsejõudude Peastaap, valitsusasutused ja    avalik-õiguslikud juriidilised isikud   peavad teabe avalikustamiseks veebilehte.

Linna- ja vallavalitsus  korraldavad  veebilehe pidamise vastava linna või valla organite ja       asutuste tegevuse kajastamiseks ja nende valduses  oleva teabe avalikustamiseks. Linna- ja vallavalitsused võivad lepingu alusel korraldada ühise veebilehe  pidamist.

Riigi kui terviku tegutsemise huvides registreerivad ülalmainitud institutsioonid  asutuse kontaktandmed ja Internetiteenused, töötajate kontaktandmed ja eelnõude tekstid keskses  Riigivõrgukeskuses http://www.riik.ee/ab/

1.2. Teabe avalikkustamine
Veebilehtedel info liikide avaldamise kohustus reglementeeritakse õigusaktidega. Järgnevas on loetletud olulisemad dokumendiliigid, mida peaks riiklik institutsioon avaldama.

Riiklik institutsioon avalikustab veebilehel tema ülesannetega seotud ning tema valduses olemasoleva   teabe ja dokumendid:

• riigi ja kohaliku omavalitsuse  majandusstatistika ja majandusprognoosid;
• kuritegevuse ja haldusõiguserikkumiste statistika;
• riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning nende struktuuriüksuste põhimäärused;
• riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele esitatavate avalduste ja muude dokumentide vormid;
• riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnike ametijuhendid;
• riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste koosseisud ja neis asutustes ettenähtud  ametikohti täitvate ametnike ees- ja perekonnanimed ja telefoninumbrid ning nende hariduse;
• andmed ohu kohta inimeste elule, tervisele ja varale;
• riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste  töötulemuste ja ülesannete täitmise aruanded;
• riigiasutuste ja kohalike omavalitsusüksuste  ning kohaliku omavalitsuses asutuste eelarvete  eelnõud ning eelarved ja nende täitmise  aruanded;
• andmed riigieelarve tulude laekumise kohta;
• andmed keskkonnakahjustuste ja ohtlike  keskkonnamõjude kohta;
• riikliku või teenistusliku järelevalve ettekirjutused või otsused nende jõustumisest;
• ministeeriumides valminud seaduste ja Vabariigi Valitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega  nende kooskõlastamiseks saatmisel ja Vabariigi Valitsusele esitamisel;
• ministri ja kohaliku omavalitsuse organite määruste eelnõud koos seletuskirjadega enne nende   vastuvõtmiseks esitamist;
• kontseptsioonide, arengukavade, programmide ja  muude üldist tähtsust omavate projektide eelnõud   pädevatele organitele heakskiitmiseks esitamisel,  samuti vastavad heakskiidetud või vastuvõetud    dokumendid;
• riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste  täitmata ametikohtade kohta;
• riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidavate ja läbiviidud riigihangete kohta;
• andmed selle vara ja eelarveraha kasutamise  kohta, mille on riik või kohalik omavalitsus  andnud üle riigi või kohaliku omavalitsuse  asutatud või nende osalusega eraõiguslikele  juriidilistele isikutele;
• avalike ürituste läbiviimise kavad;
• muudatused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töös ja ülesannetes, mis on seotud isikute teenindamisega, vähemalt kümme päeva enne  muudatuste rakendamist.
• andmed riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste juhtide  vastuvõtuaegade kohta;.
• riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnike palgad ja lisatasud;
• andmed monopoolses seisundis olevate äriühingute  hinnakujunduse kohta, andmed üldkasutatavate teenuste osutamise kohta,  samuti muudatuste kohta teenuste osutamise       tingimustes ja hindades, enne selliste muudatuste  rakendamist;
• jõustunud kohtuotsused;
• riigi põhiregistrite ja riiklike registrite andmed  seadusega sätestatud ulatuses;
• muu teave, mille avalikustamise kohustus on  sätestatud välislepingus, seaduses või selle alusel  vastuvõetud õigusaktis või mida teabevaldaja peab vajalikuks avalikustada.
• Teabe avalikustamise korral peab olema märgitud kes, millal ja millise toiminguga (kehtestamine, kinnitamine, registreerimine või muu ametlik toiming) on  avalikustatava teabe dokumenteerinud ning kellelt saab avalikustatud teabe kohta selgitusi.

1.3. Juhendi eesmärk

Varasemate infokanalitega võrreldes on Internet väga võimas ja samas odav infokanal. Interneti kasutamine valitsusasutuste, ettevõtete ja eraisikute poolt on viimase paari aasta jooksul kiiresti kasvanud nii maailma kui Eesti ulatuses, ning paljude riigiasutuste igapäevasele tööle on see juba oma mõju avaldanud.

Oluline osa asutuse Internetikasutusel on veebilehtedel, mis võimaldavad asutusel pakkuda avalikkusele mitmesugust informatsiooni ja on siduvaks raamistuseks muudele võimalikele võrguteenustele, nagu e-post, otsingumootoriga dokumendiarhiivid jne.

Riikliku institutsiooni veebilehed on asutuse infosüsteemi osa. Siinne  avalike veebilehtede koostamise juhend on soovituslik ning ta on suunatud esmajoones neile isikutele, kellele asutuse juhtkond on pannud vastutuse asutuse WWW-süsteemi eest.

Juhendi peamised eesmärgid on:

• Kasutajate jaoks: soovitusliku standardi kehtestamine riigiasutuste võrgulehekülgedele,  mille järgimine aitab muuta riigiasutuste võrgusüsteemi üheks tervikuks ja tagab kasutajatele terves süsteemis lihtsama navigeerimise.

• Ehitajate jaoks: riigiasutuste abistamine avalike võrguteenuste ehitamisel, andes ette valiku standardlahendusi ja kriteeriume ning mehhanisme, mida järgida.

2. Üldprintsiibid ja -nõuded

2.1 Mis on riikliku institutsiooni veeb?

2.2 Kuidas tekivad andmed riikliku institutsiooni veebiserverisse?

2. Asutuse pressiga suhtlevad töötajad vastutavad asutuse esilehekülje (asutuse nägu), sümboolika, ajakirjandusele ja  avalikkusele suunatud info õigeaegsuse ja autentsuse.

3. Asjaajamise ja personaliga  tegelevad osakonnad tagavad asutuse üldandmete operatiivse ja autentse uuendamise. Need osakondadel on eriline osatähtsus Intraneti ja Extraneti andmehõive protsessis.

4. Igale asutuse struktuuriüksusele peaks olema tagatud õigus ja pandud kohustus oma piirkonna andmete haldamiseks. 

2.3 Kes kasutavad riikliku institutsiooni veebilehekülgi?

• avalikkusele
• asutuse poolt teenindavatele kodanikele
• ajakirjandusele
• selle asutuse teenuseid kasutavale riigiametnikele nii samast asutusest kui ka väljaspoolt
• riigiasutuse  www lehekülgede aktualiseerimist tagavatele töötajatele.

2.4 Kuidas luuakse riikliku institutsiooni veeb?

• operatiivsus
• õigsus
• vastavus riigi seadusandlusele, asutuse põhimäärusele jms
• adekvaatsus, tasakaalustatus

2.5 Milline peab olema riikliku institutsiooni veeb?

Riikliku institutsiooni veebileheküljed peaksid sisaldama järgmisi vaateid:

• institutsionaalne
• kodanikukeskne
• temaatiline
• otsingu kaudu mittestandardsete lahenduste leidmine

2.6 Kokkuvõtvad tehnilised nõuded võrgulehekülgedele

• Riikliku institutsiooni esilehed ja institutsiooni kui tervikut iseloomustavad staatilised veebilehed peaksid enne avaldamist olema üle vaadatud ja aktsepteeritud asutuse publikatsioonide eest vastutava ametiisiku poolt.
• Leheküljed peaksid olema varustatud viimase muutmise kuupäevaga, lehekülgedel olevate materjalide ajakohasust ja viidatud materjalide olemasolu tuleks regulaarselt kontrollida.
• Asutuse võrgulehekülgede süsteemil olgu üks konkreetne esilehekülg, kus on antud vähemalt asutuse nimi ja kustkaudu saab kergelt leida (kas siis otse esileheküljelt või ühe selge viida kaudu) ka ametliku aadressi, telefoni, faksinumbri ja vähemalt peamise e-posti aadressi.
• Kui asutusel või tema töötajatel on e-posti aadress, peaks see (need) olema esitatud prominentsel kohal ja kergelt leitavad. Esmatähtis on e-posti aadress, mille kaudu saab suhelda asutuse põhitöötajatega (webmasteriga suhtlemise võimalus on tunduvalt vähem olulisem). Kasutaja peaks saama oma webi kaudu esitatud mõistlikele küsimustele mõistliku aja jooksul ka alati vastused - so webi kaudu esitatud küsimused on vähemalt sama prioriteediga, kui kirja teel esitatud küsimused. Töötajate e-posti aadresside nimeosa valikul on soovitav järgida vastavat juhendit.
• Igal riigiasutusel peaks olema omaenda domeeninimi. Näiteks asutus, ning selle asutuse pealehekülje aadress oleks siis www.asutus.ee. Omaette domeeninimi hõlbustab asutuse lehekülgede leidmist ja äratundmist ning kergendab oluliselt lehekülgede tõstmist ühelt serverarvutilt teisele, kui see peaks vajalikuks osutuma. Domeenime valikul on soovitav järgida vastavat juhendit.
• Leheküljed olgu loetavad kõigi olulisemate võrgulehitsejatega (so MS Explorer 3.0 ja edasi, Netscape Navigator 3.0 ja edasi) nii PC kui Unixi operatsioonisüsteemide all. Nn plug-inide ja enamike lehitsejate poolt mittetoetatud formaatide kasutamist tuleks üldjuhul vältida, välja arvatud erijuhud heli ja video jaoks ning tekstide puhul Rich Text Format (.rtf) ja Adobe Acrobat (.pdf) formaadid. Leheküljed peaksid olema navigeeritavad ning olulisem informatsioon leitav ja loetav ka mittegraafilise lehitseja (esmajoones Lynx) abil.
• Lisaks eestikeelsetele lehekülgedele peaks igal asutusel olema vähemalt üks võrgulehekülg, mis sisaldab kokkuvõtvat põhiinfot (asutuse tegevusala, aadress, olulisemad töötajad jne) inglise keeles, ning analoogiline lehekülg vene keeles. Eri keeltekeskkonnad peavad olema eraldatud: eestikeelsed tekstid ja menüüd ei tohi esineda inglise- ja venekeelsete tekstide ja menüüdega koos, ning vastupidi.
• Lehekülgede süsteemis ei tohiks olla viitasid puuduvatele või valmimisjärgus olevatele lehekülgedele, küll aga võib olla teade peatselt saabuva konkreetse info kohta koos planeeritava kuupäevaga.
• Peamised dokumendid ja menüüd võiksid olla koostatud selliselt, et neid õnnestuks leida automaatsete otsimehhanismide abil (näiteks AltaVista).
• Leheküljed ei tohiks sisaldada suuremahulisi pilte, kui see pole otseselt hädavajalik (kaardid jne). Viimasel juhul peaksid nende piltideni minema eraldi viidad ja pildi maht kilobaitides peaks viida juures olema antud.
• Riigiasutuse lehekülgedel ei tohiks olla reklaampilte, -tekste või -nuppe, v.a. asutuse enda ürituste ja uudiste reklaam.
• Lehekülgede kujundus olgu lihtne ja selge. Lehekülgedel ei tohiks esineda värelevaid, vibreerivaid, vilkuvaid või ülemäära kirjusid kujunduselemente (ebasobivad on näiteks vilkuv kiri, mitmevärvilised või mustrilised tagapõhjad, animeeritud ikoonid (animeeritud kirjaümbrik jms)). Lubatud on liikuvad tekstiribad, mis annavad olulisemaid uudiseid.
• Leheküljed peaksid olema loetavad ka nägemispuudulikkusega inimestele (vt järgnevas konkreetseid soovitusi eeskätt fondi suuruse määramise osas).

3. Riigiasutuste veebilehtede eesmärgid

3.1 Interneti kasutus riigiasutuste ja avalikkuse suhtlemisel

• Inter- ja intraneti kasutamine valitsusasutuste dokumendihalduse ja töökorralduse organiseerimiseks.

Näitena võib siin tuua Riigikantselei infoosakonnas valminud intra- ja ekstranetil baseeruv dokumendihaldussüsteemi, mida kasutab Eesti Vabariigi Valitsus.
• Interneti kasutamine töötajate poolt vajaliku info hankimiseks, nii Eestist kui väljapoolt.
• E-posti kasutamine töötajate omavaheliseks suhtlemiseks.
• Interneti kasutamine avalikkuse varustamiseks mugavalt kättesaadava ja värske informatsiooniga. Näitena võib tuua enamiku võrgulehekülgi, mis on eesti riigiasutustes juba valminud.

Euroopa Ühendusega liitumise protsessi kontekstis on oluline ingliskeelse informatsiooni levitamine võrgus. 

3.2 Interneti infokanalid riigiasutuste suhtlemisel avalikkusega

• Riigiasutuse võrguleheküljed (WWW, koduleheküljed, veeb, ...) mille kaudu saab riigiasutus ise infot ja dokumente avalikkuse jaoks lihtsalt, odavalt ja kergelt kättesaadavalt publitseerida.

• Riigiasutuse elektronpostisüsteem (e-post, e-mail, ...) mille kaudu kodanikud saavad asutusega suhelda mugavamalt kui kirja või külastuste abil, ning mille kaudu saab vabalt saata kõiki elektroonilisel kujul olevaid dokumente.

Arusaadavalt on riigiasutuse võrgulehekülgede põhieesmärkideks kodanikele nende infoteenuste osutamine, milleks antud riigiasutus seatud, ning kodanike teavitamine asutuse muudest teenustest ja ülesannetest. Esmajoones peaksid leheküljed kodanikke varustama võrgu kaudu võimalikult paljude materjalidega, mis asutuses välja töötatakse, samuti informatsiooniga muude teenuste ja info konkreetsete saamisvõimaluste kohta.

Riigiasutuses leiduv informatsioon, dokumendid ja materjalid tuleb kodanikele teha võimalikult lihtsalt kättesaadavaks, ning võrguleheküljed annavad selleks unikaalse võimaluse. Samuti tuleb teha kodanikule lihtsaks riigiasutusega edasine kontaktivõtmine - äärmiselt olulisel kohal on riigiasutuse e-post.

Samas ei asenda võrguleheküljed kunagi täiesti muid informatsiooni levitamise kanaleid (telefon, kiri, külastus jne). Info nende kohta (koos külastus- ja telefoniaegadega jms) peaks olema võrgulehekülgede kaudu leitav. 

3.3 Eesmärgid: asutuse tutvustamine ja teenuste osutamine avalikkusele

• Seestpoolt väljapoole: meie oleme need ja need ja me tegeleme järgmiste asjadega.
• Väljastpoolt sissepoole: mis probleemid teil on, mis teenuseid ja infot me teile pakkuda saame.

Kui tekib küsimus, kas mingi info võrgulehekülgedele paigutada, on üldreegliks panna võrgulehekülgedele siiski pigem rohkem kui vähem infot.

Küsimus rõhuasetuste balansist on oluline muu hulgas võrgulehekülgede kujunduse juures. Siin peaks lähtuma põhimõttest, et riigiasutuste võrgulehekülgedel on alati primaarne info, kujundus on sekundaarne. Tuleks vältida olukorda, kus teostatakse efektselt kujundatud võrguleheküljed, millel aga puudub informatiivne sisu. Viimane lahendus on sobivam erafirmadele reklaami otstarbeks, mitte aga riigiasutustele.

Info paigutamine võrgulehekülgedele ei tohi jääda kujundus- ja struktureerimisprobleemide taha. Ka äärmiselt lihtsa, piltide ja tabeliteta kujundusega ja lihtsa loendina esitatud materjalide hulga leidumine võrgus on palju kasulikum, kui info puudumine üldse.

4. Lehekülgede sisu

4.1 Põhimõtted

• Informatsioon asutuse funktsiooni, ülesannete, struktuuri, alluvuse, kodanikega suhtlevate töötajate ja nende ülesannete kohta.
• Informatsioon ja abivahendid asutusega kontakteerumiseks: info osakondade ja töötajate kohta, kes tegelevad mingi konkreetse ülesannete sfääriga, aadressid, telefoni- ja faksinumbrid, elektronpostiaadressid.
• Konkreetsed dokumendid ja materjalid, mis on asutuses välja töötatud.

Eesti reguleerivad seda küsimust praegu kolm seadust: andmekogude seadus, riigisaladuse seadus ja isikuandmete kaitse seadus, ettevalmistamisel on avaliku teabe seadus.

Muudes riikides rakendatavad põhimõtted on väga erinevad ja ajas muutuvad.

Üldiste praktiliste suunistena soovitab töögrupp silmas pidada järgmist:

• kuna riigiasutus on maksumaksja ülalpidamisel ja kontrolli all, on loomulik, et riigiasutuse infoproduktsioon (so esmajoones dokumendid) on avalikkusele vabalt kätte saadavad. Sellest seisukohast on soovitav, et riigiasutus paneks kõik või enamuse oma otseselt salastamata dokumente internetti avalikult kättesaadavaks.
• kui enamike dokumentide internetti avalikult kättesaadavaks tegemine pole mistahes põhjusel reaalne või soovitav, on sobiv teha valik avalikkusele enim olulistest dokumentidest ja paigutada need võrku.
• mitte panna võrku avalikult lugemiseks dokumente, mis käsitlevad konkreetseid inimesi ja nendega otseselt seotut (näiteks korteriaadressid, telefoninumbrid, isikukoodid, pangaarved jne) : kas siis üksikult või suuremate andmebaasidena. Kodaniku privaatsuse kaitse peaks olema läbiv põhimõte.

4.2 Keelekeskkonnad

Lisaks eestikeelsetele lehekülgedele peaks igal asutusel olema vähemalt üks võrgulehekülg, mis sisaldab kokkuvõtvat põhiinfot (asutuse tegevusala, aadress, e-post, olulisemad töötajad jne) inglise keeles, ning analoogiline lehekülg vene keeles. Mida rohkem informatsiooni on saadaval inglise ja vene keeles, seda parem.

Eri keeltekeskkonnad peavad olema eraldatud: eestikeelsed tekstid ja menüüd ei tohi esineda inglise- ja venekeelsete tekstide ja menüüdega koos, ning vastupidi.

Kui aga mõni konkreetne dokument on olemas mitmes keeles, on soovitav tema juures anda viidad kõigile variantidele. 

4.3 Võrguarhiivid ja otsimootorid

Dokumentide võrguarhiivi struktureerimiseks on mitmeid üksteisest sõltumatuid meetodeid, mida tasub kasutada paralleelselt:

• kronoloogiline arhiiv
• temaatiline arhiiv
• arhiiv koostajate järgi
• otsimootoriga arhiiv
• jne

Arvutid ja interneti vahendid hõlbustavad otsimootorite kasutamist dokumentide leidmiseks neis sisalduvate sõnade ja fraaside järgi. Otsimootoreid on globaalseid, mis indekseerivad internetis olevaid dokumente terves maailmas (näiteks Alta Vistahttp://altavista.digital.com) kui lokaalseid, spetsiifilisi,.nagu näiteks ajalehtede interneti-väljaannete arhiivide otsimootorid.

On soovitav, et asutus teataks oma võrgulehekülgede süsteemi pealeheküljed suurematele interneti-otsimootoritele maailmas (AltaVista http://altavista.digital.com, Excite http://www.excite.com jne) - seda saab reeglina teha vastava vormi abil internetis. Selle tagajärjel hakatakse nende otsimoootorite poolt asutuse lehekülgi suure tõenäosusega indekseerima, mis muudab nad ülemaailmse otsimootori poolt leitavaks. Sajaprotsendilist garantiid selleks aga pole.

Asutus võib piisavate ressursside olemasolu korral ehitada ja sisse seada avaliku otsimootori omaenda dokumentidele internetis. Selline mootor on kasutaja jaoks reeglina palju mugavam ja täielikum, kui ülemaailmsed, universaalsed otsimootorid. Omaenda arhiivi ja otsimootori sisseseadmine ei ole reeglina aga päris triviaalne ülesanne.

5. Lehekülgede struktuur ja vorm

5.1 Baasõpetused

• http://www.ee/www/Arvutid_ja_Internet/HTML,_WWW/ - eestikeelsed materjalid
• http://www.yahoo.com/Computers_and_Internet/Internet/World_Wide_Web/Page_Creation/ - WWW lehekülgede ehitamine
• http://www.yahoo.com/Computers_and_Internet/Internet/World_Wide_Web/ - kõik WWW-sse puutuv

5.2 Üldpõhimõtted

• Riigiasutuse võrgulehekülgede süsteemi struktuur ja kujundus olgu põhiosas ühesugune kõigi antud asutuse konkreetsete võrgulehekülgede jaoks. Näiteks, on sobimatu, et asutuse võrgulehekülgede ühes osas eraldatakse menüü raamide (freimiga), teises aga tabeliga, või kasutatakse sama tüüpi lehekülgedel samas asutuses erinevaid shrifte või erinevaid värve jne.
• Kujunduse üldmulje jäägu lakooniline ja neutraalne.
• Riigiasutuse võrgulehekülgede süsteemi struktuur olgu stabiilne, seda ei tohiks ilma olulise põhjuseta sageli muuta. Struktuuri võib täiendada, uusi materjale jne lisada, kuid mitte ilma olulise põhjuseta muuta punktide järjekordi, kaotada või kokku liita menüüpunkte, tekitada või kaotada freime jne.
• Kui asutuse võrgulehekülgede süsteem koosneb paljudest eraldi lehekülgedest ja/või viitadest väljapoole, siis:
• ehitatakse süsteem selge hierarhilise struktuuriga, mitte hajutatud, ebaülevaatliku võrgustikuna viitadest.
• paigutatakse viidad sama asutuse lehekülgedele reeglina eraldi menüüribale, mitte ei kombineerita viitasid teksti sisse. Alternatiivina võib kasutada viitade esitamist selge loendi või tabelina.
Näide: hajutatud võrgustik viitadest, ei ole soovitav

Näide: hierarhiline süsteem menüüdest, on soovitav






• Riigiasutuse võrgulehekülgedel ei sobi kasutada ebaharilikke ja/või eriliselt efektseid kujundus ja esitusvõtteid, samuti mitte selliseid tehnoloogiaid, mida mõned laiemalt kasutusel olevad võrgulehitsejad ei toeta. Leheküljed peaksid olema kergesti navigeeritavad, lihtsa ja selge struktuuriga.

5.3 Dokumentide ja piltide formaat

Reeglina on laialdaseim ja kindlaim toetus formaatidele, mida toetavad võrgulehitsejad -- HTML, text, gif, jpeg jne. Kohati võib aga nende formaatide kasutamine olla siiski ebaotstarbekohane: näitena vormid, kujundatud dokumendid jne. Sellisel juhul on sobivaim valik esitada dokument nii HTML-i või isegi ascii tekstina ja lisaks näiteks ka MS Wordi .rtf või Adobe Acrobat .pdf formaadis dokumendina. Viimaste üks puudusi on näiteks see, et otsimootorid (AltaVista jne) neid ei indekseeri.

Kui on võimalus valida universaalse ja spetsiaalse formaadi vahel, ning universaalne formaat ei too kaasa ülearu suurt mahu kasvu ja/või kvaliteedi/struktuuri halvenemist, siis tuleks võimaluse korral valida universaalne formaat. Näitena on MS Wordi Rich Text Format (.rtf) tugevalt eelistatav MS Wordi .doc formaadile.

Esmased punktid:

• Põhilised navigeerimist võimaldavad ja viitasid sisaldavad leheküljed peaksid olema koostatud HTML-keeles ning kasutatavaid konstruktsioone peaksid toetama MS Explorer ja Netscape Navigator alates kolmandast versioonist. Kui selline lehekülg ei ole kasutatav mittegraafilise brauseriga (lynx), siis tuleks luua alternatiivne lehekülg, mis oleks mittegraafilise brauseriga (lynx) loetav.
• Võrguleheküljel olevate piiltide formaadiks on kas .gif või .jpeg (.jpg).
• Üksikud konkreetsed tekstidokumendid peaksid olema antud vähemalt ühes järgmistest formaatidest:
• HTML
• ASCII text
• Adobe Acrobat'i universaalne .pdf formaat
• Microsoft Wordi universaalne Rich Text Format .rtf
Muud formaadid (näiteks XML, postscript .ps) on lubatavad juhul, kui mõni eelmistest formaatidest on samuti välja pakutud.

Üksikud konkreetsed teksti- ja pildidokumendid võivad olla esitatud mitmes alternatiivses formaadis, mille hulgast iga kasutaja valib endale sobiva.

Tuleb tähele panna, et täpselt fikseerivad dokumendi layouti mainitutest ainult .pdf ja .ps formaadid.

• On soovitav, et nii .pdf kui .rtf formaadis esitatud tekstidokument oleks lisaks antud ka kas HTML või ascii teksti formaadis.
• Andmebaasid ja tabelid esitatakse võimaluse korral alati ka eraldatud väljadega ascii formaadis, mis tagab nende suurima võimaliku portaabluse.
• Pikemate heli- ja videofailide soovitavaks formaadiks on RealNetworksi tehnoloogiaid (RealAudio, RealVideo), http://www.real.com/, alternatiivina võib kasutada ka MPEG heli ja videoformaati (.mp3 ja .mpg)
• Kui on kasutatud mõnda siin lubatud, kuid brauserite poolt mitte otseselt toetatavat formaati (näiteks RealAudio ja .pdf), tuleks anda samas ka viit, kuskohast vastava faili kuulamiseks/vaatamiseks vajalikke programme saab, soovitavalt Eestist.

5.4 Spetsiaalsed HTML-i tagid lehekülgedel

• Kõigil html-keelsetel võrgulehekülgedel peaks olema määratud lehekülje tiitel tagiga <TITLE> lehekülje tiitel </TITLE>

• Kõigil html-keelsetel lehtedel, mis sisaldavad teksti, mis pole inglise keeles, peaks olema määratud code-page, soovitavalt eesti keele puhul : <META HTTP-EQUIV="Content-type" CONTENT="text/html; charset=ISO-8859-1"> ja vene keele puhul:

<META HTTP-EQUIV="Content-type" CONTENT="text/html; charset=KOI8-R">

5.5 Frames (Raamid), tabelid ja nende kasutamine menüü eraldamiseks

Esmased punktid:

• Leheküljel ei tohiks kunagi olla kokku rohkem kui kolm raami.
• Kõik freimid, mille kõrgus võib olla suurem kui 400 punkti, peaksid olema vertikaalselt skrollitavad.
• Menüü nuppudele vajutades võib avaneda alammenüü, mis aga ei tohiks avaneda mujale kui kas peamenüü sisse (näiteks vajutatud nupu alla) või asendamaks tervet peamenüüd. Avanemised ülemistele, alumistele jne ribadele on ebasoovitavad.

• Lehekülgedel tuleks menüüriba eraldamiseks muust osast kasutada kas alati tabeleid või alati freime. Ei ole soovitav antud asutuse võrgulehekülgedel kasutada mõnes kohas menüü eraldamiseks freime, mõnes aga tabeleid.

• Lehekülg ei tohiks olla jaotatud enam kui kolmeks kuni neljaks kontseptuaalselt erinevaks osaks. Põhivariantide näiteid:
• Lehekülje moodustab üksainus tekstiväli.
• Lehekülje moodustab vertikaalne menüüriba vasakul ja tekstiväli paremal.
• Lehekülje moodustavad horisontaalne menüüriba üleval ja vertikaalne menüüriba vasakul ning tekstiväli paremal.
• Lehekülje moodustavad horisontaalne menüüriba üleval ja vertikaalne menüüriba vasakul, tähelepanu nõudev info paremal ning põhitekstiväli keskel.
• Lehekülje moodustavad kaks tekstiveergu.
• Lehekülje moodustab menüüriba vasakul ja kaks tekstiveergu paremal.
• Üldjuhul asuvad menüüd eraldi, selgelt piiritletud menüüribal.
• Menüüribade paigutamisel leheküljele, kas siis raamide või tabelite abil, soovitame lähtuda järgnevast. Hierarhilised ja põhimenüüd olgu vertikaalsed ja asugu vasakul äärel:

M  E  N  Ü Ü

Põhiosa

Viimaste olemasolu korral leheküljel peaksid neist kontseptuaalselt erinevad menüüd, mis sisaldavad universaalseid, kohast sõltumatuid standardtoiminguid (otsi, indeks, ülevaade, küsi, kirjuta jms) olema paigutatud ekraani ülemisse äärde horisontaalsele ribale:
 
 

Standardtoimingute menüü
M  E  N  ÜÜ	Põhiosa

• Kolme raami leidumise korral leheküljel soovitame, et üks raam oleks ülemiseks ribaks, teine raam selle alla jääva leheosa vasakpoolseks ribaks ning kolmas, suurima pindalaga raam jääks sama leheosa parempoolseks osaks. Alternatiivina võiks üks raam olla vasakpoolseks ribaks ja teine parempoolse osa ülemiseks ribaks.

5.6 Ristviitamine

• Viidad väljapoole antud asutuse lehekülgi ei tohiks avaneda freimi sisse, vaid peaksid alati kas täitma terve lehitseja-akna või avama eraldi lehitseja-akna. Ainsa erandina võib freimi sisse viidata tekstimaterjale, mis ei sisalda omakorda mingeid viitu.
• Riigiasutuse avaleheküljel, samuti tipmistel menüülehekülgedel olgu viit riigi kesksele võrgu-ligipääsuleheküljele.
• Menüüsid sisaldavatel võrgulehekülgedel peaks olema viit asutuse võrgulehekülgede süsteemi esileheküljele.
• Ükski viit ei tohiks viia lehele, kus teatatakse, et lehekülg pole veel valminud, ning ei anta konkreetset informatsiooni planeeritava valmimistähtaja kohta.

5.7 Optimeerimine brauseritele

• Põhimaterjalid - aadressid, telefonid, artiklid, ülevaated jms peaksid olema loetavad ka mitte-graafilise brauseri Lynx abil, mis tagab sama nende kättesaadavuse ka muude vähemkasutatavate brauseritega.

• Leheküljed peaksid olema optimeeritud brauseritele Netscape 4.0 ja Microsoft Explorer 4.0.
• Leheküljed peaksid olema hästi vaadeldavad ja kasutatavad ka samade brauserite versioonide 3.0 jaoks.

5.8 Tekstiline kuju

• Vastavalt punktile 5.7 peaksid põhiandmed ja oluline info olema tekstilisel kujul kättesaadav ka mittegraafilise browseriga Lynx.
• Igal graafilisel elemendil olgu lisatud alternatiivne teksti-tag ALT
• Navigeerimine olgu võimalik ka juhul, kui brauseril on graafiliste elementide sisselugemine keelatud

• Juhul kui graafiline element kannab sisulist infot, peaks ALT-tag seda kordama, soovitavalt ka lahti seletama. Täppidel ja joontel ei tohiks olla ALT-tagi.

5.9 Graafikaelemendid

• Kõikidele graafikaelementidele peaks olema lisatud dimensioon (HEIGHT ja WIDTH tagid), ning see peab vastama pildi tegelikule suurusele pikselites.
• Skaleerida võiks ainult must-valgeid jooniseid, mille eesmärgiks on nende hilisem väljatrükkimine kasutaja poolt.
• Graafikaelemendid olgu kas .gif või .jpg formaadis.
• Kõik graafikaelemendid peaksid mõjuma lakooniliselt ja olema teostatud neutraalsetes toonides.
• Ei tohiks kasutada vilkuvaid, värelevaid, vibreeruvaid jmt. graafikaelemente.
• Kõike liikuvat peaks olema võimalik soovi korral koheselt peatada.
• Nupud olgu lakoonilised ja lehekülje värvilahendusega kooskõlas.
• Igal pildil peaks olema tekstiline ALT tag.

• Kõik graafilised nupud peaksid olema .gif formaadis.
• Üldjuhul ei tohiks menüüdes (v.a image map-ina esitatud erijuhud) esinevad gif-formaadis nupud sisaldada ikoonilist sümboolikat, vaid ainult tekste ja kujunduslikku tausta.
• Pildimaterjale ei tohiks ületada ühe lehte kohta 50K, välja arvatud juhul, kui tegu on ühe konkreetse suuremahulise pildiga, mis kannab vajalikku informatsiooni.

5.10 Optimeerimine ekraaniresolutsioonile

• Kõik leheküljed peaksid olema ekraanil suurusega 640x480 nähtavad ilma horisontaalsuunas scrollimata.

Optimeerida on soovitav ekraaniresolutsioonile 800x600

• Kõik freimid, leheküljed ja menüüd peaksid kas mahtuma 640x480 ekraanil olevasse brauseriaknasse või omama vertikaalset scrollbari. Seega peab leht mahtuma kitsamasse kui 610 pikseli laiusse alasse.

5.11 Värvilahendused

• Teksti all ei tohiks kasutada kirjusid ja mustrilisi taustu.
• Mahukam tekstihulk  peaks olema alati must, sinine, hall või valge. Värviline tekst on lubatud pealkirjades ja erilise tähelepanu juhtimiseks mõnele sõnale või lõigule.

• Kõik värvid peaksid jääma standardse webi värvipaleti 216 tooni piiresse, so RGB-komponendid peaksid omama väärtusi 00, 33, 66, 99, CC või FF (ehk 0,51,102,153,204,255 kümnendsüsteemis). Fotodel ja joonistustel võib kasutada lisaks ka teisi toone.
• Tausta värv peaks olema üldjuhul, suurema tekstimahu puhul ning informatiivsetel ja dokumentide lehekülgedel fikseeritud valgeks. Alternatiiv number kaks on tausta värvi fikseerimata jätmine, mis lubab igal kasutajal reguleerida tausta standardvärvi oma võrgulehitsejast vastavalt oma maitsele.
• Lingid on soovitavalt sinised ja peale vajutamist hallid või tumesinised.

5.12 Võrgulehitseja font

• Pikemates tekstides on soovitav kasutada brauseri default fonti (so. fonti ei fikseerita) või fonti Times.
• Menüüdes, pealkirjades, navigatsioonielementides ja lühikirjeldustes ning -infos on soovitav kasutada fonte Arial ja Helvetica (konreetselt: FONT FACE ="Arial,Helvetica")
• Fondi suurus määratakse suhteliselt (FONT SIZE="-1", FONT SIZE="+1" jne).
• Pikemas või spetsiaalselt kujundamata tekstis märgitakse pealkirjad soovitavalt tagidega <h1> kuni <h5>, ja mitte ise koostatud formaadikirjeldusega.

5.13 Java ja dünaamiline HTML

Esmased punktid:

• Lehekülgedel, mis kasutavad Javat ja javascripti navigeerimiseks ja olulise informatsiooni edastamiseks, peab alati olema antud alternatiiv navigeerimiseks ja/või info hankimiseks ilma Javat ja javascripti kasutamata (asutuse leheküljed olgu kasutatavad ka ilma Java ning javascripti toeta).
• Analoogiliselt tuleb suhtuda dünaamilisse HTML-i: toetus peab olema nii MS Exploreri kui Netscape Navigatori poolt alates neljandast versioonist ning lehekülgedel, mis kasutavad dünaamilist HTML-i navigeerimiseks ja olulise informatsiooni edastamiseks, peab alati olema antud alternatiiv navigeerimiseks ja/või info hankimiseks ilma dünaamilist HTMLi kasutamata, so. nii MS Explorer ja Netscape Navigator 3.0 kui Opera ja Lynx-i abil.

• Java ja javascripti puhul tuleb jälgida, et kasutatataks ainult selliseid alamhulki neist keeltest, mida toetavad nii MS Exploreri kui Netscape Navigatori versioonid alates neljandast, soovitavalt aga juba kolmandast.

5.14 XML

5.15 Plug-inide jms lisamoodulite kasutamine

• Ei tohiks esineda midagi, mis nõuaks plug-ine lisaks Netscape 4.0 ja MS Internet Exploreri 4.0 standardvahenditele, et näha pilte ja tekste, välja arvatud audio ja video plug-inid ning optsionaalsena Adobe Acrobat ja MS Office tarkvara.
• Blanketid ja muud dokumendid, mis on mõeldud väljatrükkimiseks ja esitamiseks, peaksid olema nähtavad Adobe Acrobat’i (.pdf formaat)ja/või MS Wordiga (Rich Text, .rtf formaat), kuid oleks soovitavalt loetavad ka lihtsa tekstina.

6. Õiguslikud alused ja küsimused

Siinkohal toome ära olulisemaid küsimusi, mida on võrgulehekülgede ehitamisel kasulik silmas pidada, samuti mõningaid standardseid soovituslikke  lahendusi.

• Internetis avaldatud materjalide omandus - copyright. Kui ei ole näidatud vastupidist, siis reeglina kehtib autori copyright kõigile tema valmistatud materjalidele, sõltumata nende avaldamise vormist ja sõltumata spetsiaalse copyright-märgendi olemasolust. Viimane ei oma üldreeglina juriidilist tähendust. Kokkuvõttes tuleb praktikas arvestada järgmist:
• Kui vastupidine ei ole selgelt näidatud, siis tuleks arvestada, et internetti ülespandud materjalid on automaatselt autori omand ja nende vaba kopeerimine ei ole lubatud.
• Praktikas on äärmiselt raske takistada avalikult internetti paigutatud materjalide vaba kopeerimist, isegi siis, kui on lisatud otsene keeld.
• Võõraste kopeerimispiirangutega materjalide - kirjanduse, tarkvara jne - paigutamine avalikku interneti-serverisse, mis võimaldab nende vaba kopeerimist teiste poolt, on copyright´i rikkumine nende serverisse paigutaja poolt ka siis, kui võrku paigutavad koopiad on legaalselt omandatud.
• Viitamine teistele interneti-materjalidele. Viitamine, näiteks linkide abil, teistes serveris asuvatele materjalidele - ka otseselt kopeerimiskeeluga materjalidele - on lubatud ja ka moraalselt korrektne.
• Autori vastutus internetis asuvate materjalide eest. Materjalid internetis reeglina ei oma ametlikku jõudu. Dokumente on küll võimalik elektrooniliselt allkirjastada, kuid hetkel ei oma need allkirjad Eesti Vabariigis seaduslikku jõudu. Materjale internetis on praegu mõttekas käsitleda samadel alustel kui ajakirjanduses avaldatud materjale.
• Õigus materjale internetis avaldada. Üldreeglina on kõigi nende materjalide avaldamine internetis, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks, aktsepteeritav ja soovitav. Enamik riigiasutuste poolt produtseeritavaid materjale - ka asutuse siseseid - langeb sellesse kategooriasse. Olulise erandi moodustavad materjalid, mis puudutavad inimeste eraelu ja isiklikke andmeid (tervis, sissetulekud, poliitilised vaated, elukoht, omand, perekond jne). Selliste materjalide avaldamist reguleerivad ja takistavad Eestis kolm seadust: andmekogude seadus, riigisaladuse seadus ja isikuandmete kaitse seadus.
• Vältida tuleks ka isiklikke andmeid sisaldavate andmebaaside hoidmist arvutis, millel on olemas internetiühendus: põhjuseks arvutisse sissemurdmise oht.

7. WWW-teenuste tellimine ja ülalhoid

7.1 Organisatsioon

Soovitavalt määrab asutuse juhtkond kaks isikut (võivad olla ühendatud), kellest üks vastutab andmete sisu ja korrektsuse eest, teine aga andmete esitamise tehnoloogia eest.

Soovitavalt võetakse enamik lehekülgede sisu asutuses juba funktsioneerivatest infosüsteemidest.  See lihtsustab andmete dünaamilist aktualiseerimist ja tagab selle operatiivsuse. Infosüsteemide andmehõive küsimused reguleeritakse asutusesisese asjamiskordadega.

Soovitavalt vastutavad asutuse esilehekülje (asutuse nägu), sümboolika, ajakirjandusele ja  avalikkusele suunatud info õigeaegsuse ja autentsuse eest asutuse pressitöötajad.

Asjaajamise ja personaliga  tegelevad osakonnad tagavad asutuse üldandmete operatiivse ja autentse uuendamise. Need osakondadel on eriline osatähtsus Intraneti ja Extraneti andmehõive protsessis.

Igale asutuse struktuuriüksusele peab olema tagatud õigus ja pandud kohustus oma piirkonna andmete haldamiseks. 

7.2 Tehnoloogia

Lihtsaim meetod HTML lehekülgede ehitamiseks on kas tooriku kirjutamine Wordi abil ja selle salvestamine HTML formaadis ning seejärel täiustamine ja parandamine kas Netscape Composeri abil või siis otse kirjutamine Netscape Composeri või Microsoft FrontPage abil. Kvaliteetset tulemust on selliselt aga raske saada. Elegantsema tulemuse ja keerukamate lehekülgede jaoks on soovitav kasutada juba tõsisemat WWW-redaktorit.

Kui selliselt on leheküljed valmis tehtud, on vaja leida server, kuhu nad paigutada, ning registreerida samas asutuse domeen (näiteks www.asutus.ee). Serveriruumi pakuvad paljud internetifirmad ning ka mõned riigiasutused. Spetsialisti olemasolu korral asutuses on mõeldav ka oma serveri paigutamine. Serverisse puutuvat täpsustatakse järgmises peatükis.

Tõeliselt kvaliteetsete, tagasisidet võimaldavate ja lisatehnoloogiaid (java, javascript, dhtml, side andmebaasidega, cgi-d jms) kasutavate lehekülgede tegemiseks on reeglina vaja vastava spetsialisti abi. Kui asutuses vastavat spetsialisti pole, on lihtsaim ja kindlaim meetod tellida keerukamad leheküljed mõnest Eesti tarkvara- või internetifirmast.

Suurimaks ja keerukamaks probleemiks lihtsamat tüüpi võrgulehekülgede süsteemi juures osutub sageli nende regulaarne ajakohastamine ja täiendamine uute materjalidega. Selliste regulaarsete tööde tellimine asutusest väljastpoolt on küllalt kohmakas ja toob üldiselt kaasa viivitusi ja ebamugavusi. Seetõttu tasub kaaluda taolise võrgulehekülgede süsteemi ehitamist/tellimist, mida seejärel asutusesiseselt ja võimalikult lihtsalt suudetakse ajakohastada, täiendada ja ülal hoida. 

8. Lehekülgede hoidmine serveris

Sarnaselt eelmise punktiga toome ära valiku olulisemaid küsimusi ja esialgsed abistavad juhendid nende küsimuste lahendamiseks. 

8.1 Server ja internetiühendus

• Serveri internetiühendus on hea läbilaskevõimega püsiühendus.
• Server töötab 24 tundi ööpäevas.
• Serverit administreeritakse.
• Serveri võimsus on vähemalt analoogiline Pentium protsessorile (sisuliselt kas Intel Pentium, Pentiumi kloon (596), Sun Sparc, Digital Alpha vms) ning operatiivmälu maht vähemalt 64 megabaiti

• Server asub asutuses. Enamike asutuste jaoks osutub kogu serveri jaoks vajaliku infrastruktuuri ülevalhoidmine kalliks ja keeruliseks. Kui asutuses juba pole kvaliteetse interneti-ühendusega serverit ning kompetentset spetsialisti, kes seda serverit haldab, tuleks enamasti vältida oma interneti-serveri hankimist, kaaludes selle asemel järgmisena toodud variante. Interneti-serveri paigaldamine asutuses endas muutub aga mõttekaks, kui asutus planeerib välja ehitada kompleksse intraneti-süsteemi, s.o. asutuse-sisese arvutivõrgu. Suuremate asutuste jaoks on intraneti-süsteemi integreerimine internetiga ratsionaalne lahendus.
• Asutuse interneti-lehekülgede hoidmine riigi tsentraal-serveris. Eelduste kohaselt realiseerub see võimalus veel 1998 aasta jooksul.
• Serveriruumi üürimine internetifirmalt. Mitmed firmad üürivad mõistlikku hinnaga ruumi oma serverarvutis, millel on reeglina kvaliteetne internetiühendus ja mida haldab antud firma. Enamike asutuste jaoks on see palju odavam, töökindlam ja lihtsam lahendus kui oma serveri ostmine.
• Asutuse oma serveri ostmine ja selle hoidmine internetifirma ruumides. Sellise lahenduse eeliseks asutuses hoidmise ees on väga kvaliteetse internetiühenduse olemasolu serverini. Miinuseks vajadus serverit oma jõududega administreerida.

8.2 Serveri administreerimine ja operatsioonisüsteem

Interneti-serveri operatsioonisüsteemi valikul on enamasti ratsionaalne lähtuda olemasoleva administraatori oskustest - kui tal on kogemusi Linuxiga, eelistada Linuxit, kui Solarisega, eelistada Solarist, kui Windows NT-ga, eelistada Windows NT-d. Kui planeeritakse palgata uus administraator, tuleks vaadata, mis oskused on turul valdavad. Hetkel on järjekord umbkaudu selline: Linux, Free/NetBSD, Windows NT, Solaris, muud operatsioonisüsteemid. Igal juhul tuleb vältida operatsioonisüsteemi, mille administreerimiseks on raske leida head spetsialisti.

Samuti tuleb vaadelda serveri asukohta - Windows NT-d saab reaalselt administreerida ainult otseselt sama arvuti juures viibides, samas kui UNIX-i variante saab administreerida ka interneti kaudu, arvutist eemal viibides.

Lõpuks, kuid määravana, tuleb analüüsida, kas asutus planeerib lähiajal ehitada endale spetsiaalse asutuse-sisese intraneti süsteemi, mis oleks integreeritud internetiga. Kui taolist süsteemi soovitakse kohe ja kiiresti ehitada, siis tuleb serveri valikut planeerida koos ehitatava terviksüsteemi planeerimisega. Näiteks, kui on olemas kindel valik kasutada MS Windows Exchange serverit või muud Microsofti serveritarkvara, võib osutuda ratsionaalseks kasutada Windows NT operatsioonisüsteemi. Vastasel korral (näiteks, kui MS Windows tarkvara kasutatakse töökohtadel, aga mitte tingimata serverarvutis), on Linux-il baseeruva serveritarkvara kasutamine enamasti lihtsam ja odavam. 

8.3 Turvaprobleemid.

Interneti kaudu toimuvate rünnete vastu kasutatakse ühe peamise vahendina nn. firewalle, so rünnakuid takistavat tarkvara, mis filtreerib arvuti ja interneti vahelist andmevahetust. Eestis on saadaval mitmesuguseid firewalle, ning nende kasutamine interneti-serveris on kindlasti soovitav. Kõigi taoliste süsteemide kasutamise juures on esmaoluline, et nad oleksid kompetentselt installeeritud ja administreeritud, vastasel korral võib neist tekkida rohkem ebamugavusi kui kasu.

• Salastatud materjalid. Otseselt salastatud materjale ei tohiks üldse hoida  internetti ühendatud arvutis, kuna  sihipärase, professionaalse arvuti-sissemurdja kindel tõkestamine nõuab professionaalseid oskusi, on keeruline ja kulukas. Salastatud materjale tuleks üldjuhul hoida krüpteerituna arvutis, mis ei ole internetiga mingil viisil ühendatud.
• Avaldamiseks mitte mõeldud materjalid. Materjalid, mis ei ole otseselt salastatud, kuid mis ei ole mõeldud avalikustamiseks, ei ole reeglina sedavõrd oluline sihtmärk, et neid interneti kaudu illegaalselt väga aktiivselt hankida püütaks. Mõistlike arvuti-turvarutiinide kasutamise korral on asutuse töötajate usaldusväärsus suurem turvarisk kui internet.
• Internetist ligipääsu piiramine. Üha olulisemaks töövahendiks on asutusesiseste dokumentidega töötamine võrgu, sh interneti kaudu. Sellisel juhul tuleb ligipääs teatud materjalidele anda ainult selleks volitatud isikutele. Standardseks viisiks, kuidas seda teha, on siduda interneti-leheküljed lubatud kasutajanimedega, kellest igaüks peab sissepääsuks teadma salasõna. Tundlike materjalide puhul tekib aga lisaprobleem: nende liikumisel internetis võidakse neid kolmandate isikute poolt kopeerida interneti võrgusõlmedes. Kindlaks lahenduseks on sel juhul nn. https (SSL) ühenduse kasutamine, mida toetavad nii MS Internet Explorer kui Netscape Navigator. Sellise ühenduse puhul liiguvad materjalid arvutist arvutisse kindlalt krüpteerituna ja neid tee pealt kopeerida ja lugeda on võimatu.