Töö ja perekonnaelu ühendamisega seonduvatest probleemidest.

Leeni Hansson
TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut


Ettekanne esitati 1999.aastal laste ja perepoliitika valitsuskomisjoni töökoosolekul. Andmete kasutamisel palume viidata autoritele ja allikale.
 

Seoses naiste üha aktiivsema lülitumisega tööellu on töö- ja perekonnasotsioloogidel ning psühholoogidel tulnud hakata tegelema ka nende kahe valdkonna ühtesobitamisel tekkivate probleemidega. Eristatakse tööelust pereellu ja perekonnast tööellu kanduvaid probleeme. Uurijad on jõudnud järeldusele, et traditsioonilise soorollide jaotusega ühiskondades, kus abielus ja väikeste lastega naised osalevad tööelus suhteliselt vähe, töötavad lühendatud tööajaga, jne., tunnetavad tööl käivad naised peamiselt pere-elust tööellu kanduvaid vastuolusid. Nendes ühiskondades aga, kus valitsevad küll traditsioonilised soorollijaotused ja -ootused, ent naiste tööhõive on samas väga kõrge, tunnetavad naised nii perekonnast tööellu kui ka vastupidiseid paineid meestest sagedamini (Kinnunen et al 1995, Narusk 1999).

Kuidas on lood tänases Eestis, kus ühelt poolt on tegemist naiste kõrge tööhõivega, teisalt aga traditsiooniliste rollihoiakutega? Käesolevas ülevaates ma kasutaksin RASI elanikkonnaküsitluse "Eesti 98" andmeid valides vaatlusaluseks grupiks 18-50-aastased mehed ja naised. See on vanusegrupp, kes moodustab kõige aktiivema osa tööjõust ning samas on nende hulgas ka kõige enam alaealiste laste vanemaid.

Tööga seonduvad probleemid. Kuigi võrreldes nõukogude perioodi iseloomustanud tööealise elanikkonna peaaegu 100 protsendilist hõivatust, ja seda nii meeste kui naiste hulgas, siis 1990ndate aastate lõpuks on need näitajad üsna oluliselt langenud. Ent naiste, sealhulgas alaealiste laste emade osalus aktiivses tööelus on Eestis tänaselgi päeval kõrgem paljude Euroopa riikide vastavatest näitajatest.

1980ndate lõpu populistlik propaganda, mis kutsus naisi tagasi pöörduma 30ndate aastate keskklassi perekonnamudelite juurde (töötav isa ja kodune ema), ei kandnud vilja. Tabeli 1 põhjal on näha, et lapsehoolduspuhkuse järgselt päriselt koduperenaiseks jäänud naisi on suhteliselt vähe. Osaliselt on selle näitaja taga ka varjatud tööpuudus, sest eriti maapiirkondades, kus naistel on raske tööd leida, aga kodukohast kaugemal tööl käimine sageli transpordiraskuste tõttu keeruline ja kulukas, leitakse, et kodune ema on perekonnale majanduslikult kasulikum kui pikkade sõitude tõttu kusagil kaugemal pikki tööpäevi tegev. Eelkooliealiste lastega naiste jaoks võivad töölkäimise takistuseks osutuda ka lapsehoidmise probleemid, seda taas eriti maapiirkondades, kus endised majanditevahelised suured lastepäevakodud on suletud.

Tabel 1. Majanduslik aktiivsus, 18-50-aastane elanikkond, %.
 
  mehed naised
  alaealiste lasteta eelkoolieal. lastega kooliealiste lastega alaealist. lasteta eelkoolieal. lastega kooliealiste lastega
  N=274 N=100 N=303 N=215 N=137 N=375
töötavad 70 92 91 68 45 74
õpivad 13 - - 19 4 (…)
kodused - 1 - 2 9 7
lapsehooldus-puhkusel   - -   35 6
töötud 11 7 6 6 2 9
muud 6 - 3 5 5 4

Allikas: "Eesti 98", RASI.

Elanikkonnaküsitluse põhjal võib väita, et töötavate meeste ja naiste töökoormus oluliselt ei erine. Põhiliselt töötatakse täiskohaga ja välja oleks põhjust tuua üksnes eelkooliealiste laste emad, kes mõnevõrra sagedamini kasutavad võimalust osalise tööajaga töötamiseks (tabel 2).

Tabel 2. Töökoormus, 18-50-aastane töötav elanikkond, %.
 
  mehed naised
  alaealiste lasteta eelkoolieal. lastega kooliealiste lastega alaealiste lasteta eelkoolieal.

lastega

 kooliealiste lastega
Töötavad:            
ainult põhitöökohal 89 87 80 88 86 82
+ üks lisatöökoht 10 10 18 11 9 15
+ mitu lisatöökohta 1 3 2 1 5 3
Töötavad:            
täiskohaga 76 89 87 86 81 86
osaajaga omal soovil 9 3 5 4 12 5
osaajaga tööandja tahtel 15 8 8 10 7 8

Allikas: "Eesti 98", RASI.

Samas ei ole naiste täistööajaga töötamise puhul tegemist mitte niivõrd naiste enda valikuga kui teiste lahenduste puudumisega. Tabelist 3 on näha, et kuigi suurem osa naistest töötab praegu täiskohaga, siis rohkem kui iga teine sooviks tegelikult jätkata osalise tööajaga, kui perekonna majanduslik olukord seda vaid võimaldaks. Tabelist 3 selgub seegi huvitav fakt, et vastavate majanduslike võimaluste korral oleks töötamise lõpetamise kasuks otsustajaid meeste hulgas rohkem kui naiste hulgas ning nende kojujäämise motiividki oleksid mõnevõrra erinevad.

Tabel 3. Võimalikud valikud situatsioonis, kus majanduslik olukord võimaldaks töötamise lõpetada, %.
 
  mehed naised
  alaealiste lasteta eelkoolieal. lastega Kooliealiste lastega alaealiste lasteta eelkoolieal. lastega Kooliealiste lastega
Jätkaks täiskohaga 31 31 35 30 20 26
Jätkaks osalise tööajaga 43 45 41 53 64 55
Jääks koju, et abistada teisi 3 3 4 5 5 8
Jääks koju, et teha mida heaks arvab 23 21 20 12 11 11

Allikas: "Eesti 98", RASI.

Praeguse topeltkoormuse (tasustatud töö + tasustamata kodutöö) juures näib suur osa naisi päästerõngaks pidavat just töötamist osalise koormusega. Siit tekib küsimus, et kui küllaltki oluline osa töötavatest naistest (näiteks pea kaks kolmandikku nendest, kellel on kodus eelkooliealisi lapsi) sooviks tegelikult jätkata osalise tööajaga, miks siis seda ikkagi ei tehta. Esimese põhjusena mainitakse tavaliselt majanduslikku olukorda, sest ka suures osas kahe sissetulekuga peredes on raskusi tulude-kulude tasakaalus hoidmisega. Praeguste madalate lastetoetuste puhul tekitaks ühe abikaasa sissetuleku oluline langus perekonna eelarvesse tõsise lünga. Teise põhjusena võiks märkida ka naiste, eriti väikeste lastega naiste suhteliselt ebasoodsamat olukorda tööturul (tabel 4), mis sunnib naisi töötama tööandja ettekirjutuste kohaselt ning sageli loobuma nendestki soodustustest ja eelistest, mida meie seadusandlus töötavatele emadele tegelikult võimaldaks.

Tabel 4. Uue töökoha leidmise väljavaated (kui selline vajadus peaks tekkima), %.
 
  mehed naised
  alaealiste lasteta eelkoolieal. lastega koolieal. lastega alaealiste.

lasteta

 eelkoolieal. lastega koolieal. lastega
Head 21 29 31 17 7 10
Keskmised 62 58 53 51 67 51
Halvad 17 13 16 32 26 39

Allikas: "Eesti 98", RASI.

Nagu tabelist 4 on näha, tööturukonkurentsis paistavad lapsed meeste puhul olema pigem plussiks kui miinuseks, naiste puhul siiski miinuseks.

Töö ja/või pereelu. Elanikkonnaküsitlusest selgub, et tööd ja pereelu ühtviisi tähtsaks pidavate ja neid valdkondi siis suuremate või väiksemate raskustega ühendada püüdvate meeste-naiste osakaal oluliselt ei erine. Küll on aga suured erinevused nende osas, kes on valiku teinud ühe valdkonna tasuks teise arvel. Siin võib selgelt eristada naiste oluliselt suuremat rõhuasetust perekonnale (eelkooliealiste lastega naistest pea iga teine), meeste puhul taas kutsetööle. Pea iga kolmas alaealiste lastega mees ja naine leiab, et perekond ja kutsetöö on võrdselt tähtsad, ent nende ühendamisel on raskusi.

Kui tööaega ja töö organiseerimist puudutavates küsimustes pole töötaval emal suurt valikuvabadust ning olude sunnil tuleb sageli rahulduda sellise töökohaga, mis parasjagu saada on ja tööajaga, mida tööandja on ette kirjutanud, siis probleemi teist poolt - kodust koormust - oleks paljuski võimalik vähendada. Paraku näitavad elanikkonnaküsitlused, et erinevalt Põhjamaadest, keda me paljuski endale eeskujuks seame, on meie perekondades peresisene tööjaotus ebavõrdne. Koduseid töid peetakse perekonnas enamasti naise tööks, keda mees siis vahel "abistab", kui sedagi. Uurimus on näidanud, et kõige harvem jaotatakse kodutöid töötava isa ja ema vahel seal, kus neid töid on kõige rohkem, s.o. alaealiste lastega peredes. Pea iga neljas mees peab traditsioonilist koduste tööde jaotust ka igati normaalseks (tabel 5).

Tabel 5. Hoiakud peresisese tööjaotuse osas, %.
 
  mehed naised
  Alaealiste lasteta Eelkoolieal. lastega Koolieal. lastega Alaealiste lasteta Eelkoolieal. lastega Kooliealiste lastega
Meestele meeste- ja naistele naistetööd 27 15 22 11 10 10
Jaotatud ajaliselt võrdselt 5 7 7 6 8 6
Mõlemad teevad kõiki töid 6 3 6 9 10 9
Olenevalt olukorrast 62 75 65 74 72 75

Allikas: "Eesti 98", RASI.

Üllatavalt suur on traditsioonilise tööjaotuse eelistajate osakaal noorte alla 35-aastaste meeste hulgas (28%, samas vanuses naistest vaid 7%), mis ei anna lootust ka olukorra paranemisele lähemas tulevikus.

Üheks näitajaks, mille põhjal võiks hinnata, kui edukalt on tööd ja pereelu ühendada suudetud, oleks rahulolu lastele pühendatud ajaga. Jooniselt 3 on näha, et nii mehed kui naised on oluliselt kriitilisemad selle suhtes, palju nad ise on lastele aega pühendanud, kui abi kaasa ja tema poolt lastele kulutatud aja suhtes.

Rahuloluhinnangud: perekond ja kutsetöö. Erinevad elanikkonnaküsitlused ("Eesti 93", "Eesti 98") on näidanud, et tööga on mehed ja naised pea ühtviisi rahul või rahulolematud, ent pereeluga, eeskätt emotsionaalsete suhetega peres, on naised meestest oluliselt vähem rahul. Samade elanikkonnaküsitluste andmed näitavad naiste puhul pereeluga rahulolu langust paralleelselt laste vanuse kasvamisega, ent tööga rahuloluga on lugu vastupidine - laste vanuse kasvades tööga rahulolu kasvab. Meeste puhul on vastupidi - rahulolu pereeluga kasvab koos laste vanuse kasvuga, samas tööga rahulolu meeste puhul laste vanusest ei sõltu (Narusk 1999).

Kokkuvõtteks võiks öelda, et meestega võrdne koormus palgatööl (ent madalam tasustamine), samas suurem koormus koduses majapidamises ning üldine pooldav hoiak traditsiooniliste soorollide suhtes on tekitanud olukorra, kus töö ja pereelu ühendamine on peamiselt naiste probleem. Selline situatsioon ei soosi aga nooremaid ja haritumaid naisi perekonda looma või lapsi muretsema. Eelistatakse töö- ja ametialast karjääri. Olukorra muutmiseks jääb seadusandluse parandamisest või rangemast kontrollist praeguste seaduste täitmise üle väheseks. Sellega oleks võimalik lahendada probleemi üks pool - töölt koju suunduvad pinged. Probleemi teine pool - perekonnast tööellu kanduvad raskused on tegelikult raskemini ületatavad, sest see eeldab hoiakute muutumist.